Mis on sünnitusabivägivald?
Sünnitusabivägivallaks nimetame olukordi, kus naise autonoomiat ja väärikust raseduse, sünnituse või sünnitusjärgse perioodi jooksul rikutakse. See võib avalduda nii sõnades kui ka tegudes ning mõjutada sügavalt sünnituskogemust ja edasist heaolu.
Positiivne sünnituskogemus on osa inimõigustest!
Kõigil inimestel on igas olukorras ning eluetapis õigus inimväärikale kohtlemisele.
Lugupidamatu ja hoolimatu suhtumine võib naisele osaks saada juba raseduse ajal. Väärkohtlemine raseduse ajal ja sünnitusel ehk sünnitusabivägivald võib esineda väga erineval moel. Sünnitusabivägivalda peetakse üheks naistevastaseks vägivalla liigiks.
WHO andmetele on tegu laialtlevinud naiste õiguste rikkumisega, millel on kauakestvad negatiivsed tagajärjed emale ja lapsele ning seeläbi kogu perele.
Hiljuti USA-s läbi viidud küsitluse põhjal artikkel, kogeb sünnitusabivägivalda üks sünnitaja kuuest. Sünnituse ajal on naine äärmiselt kaitsetu ja ei pruugi olla võimeline ennast ise kaitsma. Lisaks kaotab naine tänu vägivalla esinemisele sünnitusel usalduse meditsiinisüsteemi vastu. See omakorda muudab naiste jaoks keeruliseks hädavajaliku sünnitusjärgse toetuse küsimise ning edaspidiste vajalike tervishoiuteenuste otsimise.
Sünnitusabivägivalda kogevad teistest enam noorukid, migrandid, etnilise vähemuse esindajad, muukeelsed, HIV-i või koroonaviirusesse nakatunud sünnitajad.
Sünnitusabivägivald esineb juhul, kui esineb kasvõi üks vägivalla komponent.
Sünnitusabivägivalla liigid
1. Füüsiline väärkohtlemine - näpistamine, kinni hoidmine, valuvaigistite keelamine, finger rape, löömine
2. Austava ja väärika kohtlemise puudumine - ähvardamine, sõimamine, hirmutamine, survestamine, autoriteedi kuritarvitamine, soovide ignoreerimine, info varjamine ning moonutamine, valikute piiramine
3. Hülgamine - hoole ja tähelepanut jätmine personali poolt, lähedase mitte lubamine sünnitaja juurde
4. Nõusoleku küsimata jätmine - protseduuride või läbivaatude tegemine ilma loata, hoiatuseta lahklihalõike tegemine, andurite paigaldamine küsimata, keisrilõike või steriliseerimise tegemine informeerimata ja kõik muu, kus puudub sünnitaja nõusolek
5. Diskrimineerimine - ebavõrdne kohtlemine vanuse, soo, rassi, keelelise vms kuulumise põhjal, perekonnaseisu, haridustaseme, orientatsiooni või sotsiaalse staatuse vms pärast
6. Konfidentsiaalsuse rikkumine - sünnitaja eksponeerimine kõrvalistele isikutele vastu tahtmist sh õppetööks, nõusolekuta terviseandmete jagamist kõrvalistele isikutele
7. Kinni pidamine menditsiiniasutuses - kui patsienti ei lubata lahkuda tasutamata arvete pärast, ei arvestata patsiendi sooviga lahkuda, soovitakse altkäemaksu
Sünnitusabivägivald ei ole paratamatus. Teadvustades juhtumeid saame nõuda hoolivamat, informeeritud ja naise vajadusi austavat sünnitusabi.
Vägivaldse käitumise tõttu tekkinud usaldusekaotus meditsiinipersonali vastu võib viia vastumeelsuseni võtta vastu arstiabi raseduse või sünnituse ajal ja ka sünnitusjärgselt. Sellel võivad olla väga negatiivsed tagajärjed nii ema kui lapse tervisele.
Vastavalt 685 naisega läbi viidud uuringule on selgunud, et pärast sünnitust kujuneb välja posttraumaatiline stressihäire (PTSH) kuni 12%-l naistest. Sünnituskogemus mõjub traumeerivalt isegi rohkematele naistele. Tihti ei korreleeru PTSH sellega, kui hästi kulges sünnitus meditsiinilisest vaatevinklist. Näiteks kui hea oli lapse Apgari hinne või kui kiiresti sünnitati. Numbrid võivad olla head, aga naine võis saada sellest hoolimata hingelise trauma. Alati ei määra sünnituskogemust see, mil moel naine sünnitas, vaid see, kuidas teda koheldi ning kuidas ta toimunut tajus.
Sünnituse ajal on naine äärmiselt kaitsetu ja ei pruugi olla võimeline ennast ise kaitsma. Seda enam peab olema tähelepanelik, et sünnitajat ei asetataks konfliktsesse või ebamugavasse olukorda. Eetiline on arvestada olukorra kordumatust, tähtsust ja eripära.
Inimväärikas kohtlemine tervishoiusüsteemis – iseäranis rasedate ja sünnitajate puhul – pole ainult vähestele väljavalitutele mõeldud ja raha eest ostetav privileeg, vaid see on absoluutselt elementaarne inimõigus!